Väljavõtted Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokollist nr 182
1. MTÜ Laste heaolu ja tervise kaitseks algatatud kollektiivse pöördumise “Peatage
Covid-19 massvaktsineerimine laste ja noorte peal” arutelu
Siret Kotka selgitas istungile kutsutud külalistele menetluskorda ning istungiga seonduvaid
reegleid. Tuletas meelde, et pöördumine saadeti Riigikogule k.a 13. septembril ning võeti
juhatuse poolt menetlusse 21. septembril. Andis sõna pöördumise esindajatele tutvustamaks
oma seisukohti.
Kaari Saarma märkis, et tema ja Alar Aab ei ole rahvaalgatuse teksti koostajad, ent
põhjendavad pöördumises välja toodud punkte.
Ta sõnas, et meditsiiniline sekkumine (vaktsiin või ravim) on põhjendatud ja tõenduspõhine,
kui on täidetud 3 kriteeriumit: seda on vaja; sellel on toime; ning see on piisavalt ohutu.
Vaktsiinist saadav kasu peab olema suurem kui sellega kaasnev risk lapsele endale. Lisaks
väljatoodud kolmele kriteeriumile tuleb arvestada ka eetilist ja inimlikku perspektiivi, mille
kohaselt nii vaktsiini kui ka ravimi manustamine peab olema vabatahtlik, eriti kui sellega
kaasneb raske kõrvaltoime või surmarisk. Rõhutas, et kollektiivne pöördumine on laste ja
noorte massilise COVID-19 vaktsineerimise vastu. Nentis, et riskigruppi kuuluvad lapsed on
eraldiseisev küsimus ning tema ja Alar Aab pooldavad riskigruppi kuuluvate laste
vaktsineerimist arsti kaalutletud otsusel, ent oluline on vabatahtlikkuse printsiip. Ta märkis, et
vaktsiinid peaksid ära hoidma surma, rasket tervisekahjustust, nn pika COVID tekkimist ja
multisüsteemset põletikulist sündroomi. Viimane esineb harva lastel pärast COVID-19
põdemist ning omavahelisi seoseid veel uuritakse.
Järgmisena selgitas pöördumises välja toodud põhjuseid, miks ei peaks lapsi ja noori COVID19 vastu vaktsineerima.
Esiteks tõi välja, et laste risk surra või saada tõsine tervisekahjustus COVID-19 tõttu on väga
väike ning samuti on nende risk sattuda haiglasse või intensiivravisse madal. Risk on kõrgem
riskigruppi kuuluvatel lastel. Kuigi koroonaviiruse delta tüvi on palju nakkavam, siis mitmete
uuringute kohaselt ei kaasne sellega lastele kõrgemat riski. Juhtis tähelepanu Inglismaal
tehtud uuringule, mis kinnitab, et laste ja noorte haigestumisel on sellesse suremise koefitsient
madal. Nimelt on Inglismaal 25 miljonit alaealist, kellest 25 noort suri aasta jooksul COVID19 tõttu ning enamikul oli ka raske kaasuv haigus, kuuel noorel puudus teadaolev eelsoodumus. Eestis on tänaseks COVID-19 tõttu surnud 1 laps. Tartu Ülikooli rektor Toomas
Asseri andmetel oli rahvaalgatuse allkirjade kogumise alustamise hetkel Eestis vajanud
haiglaravi 8000 inimest, nendest vaid 130 olid kooliealised 5–19 aastased. Seetõttu ei saa
väita, et lapsed koormaksid tervishoiusüsteemi. Kui lapsed satuvad haiglasse, siis nad vajavad
väiksema tõenäosusega intensiivravi kui täiskasvanud. Paljude riikide näidetest võib jääda
mulje, et koroonaviiruse delta tüvi tõttu satuvad üha rohkem ka lapsi haiglasse. Selgitas, et
delta tüvi ei ole lastele ohtlikum, vaid laste haiglasse sattumine on seotud sellega, et
nakatumine on niivõrd suur ning seetõttu on sattunud ka rohkem lapsi haiglatesse. Tõi välja,
et Eestis on sügisperioodil ka muid viirushaiguseid ning on olukordi, kus lastehaiglas on
viiruste tõttu haiglates palju lapsi, ent COVID-19 tõttu vaid üksikud lapsed.
Multisüsteemne põletikuline sündroom on raske sündroom ning Eestis on selle tõttu
haiglaravi vajanud 22 last. Tänaseni pole tõestatud, et vaktsineerimine suudaks seda
sündroomi ära hoida. Doktor Eda Tamm rääkis Eesti Arstide Päeval, et sündroomi
tekkepõhjuseid ei ole teada ning samuti pole teada, kuidas ja kas see haigus on mõjutatav laste
vaktsineerimisega. Kuna üldjuhul tekib see korduval kokkupuutel viirusega, ei ole välistatud,
et vaktsineerimine võib omada vastupidist efekti. Nimelt ei ole tänasel päeval uuringuid, mis
kinnitaksid seda, et vaktsineerimine on aidanud ära hoida multisüsteemse põletikulise
sündroomi tekkimist.
K. Saarma märkis, et vaktsineerimine aitab täiskasvanutel hoida ära pikka COVID tekkimist,
ent laste puhul ei ole see selge. Selgitas, et täiskasvanute uuringute tulemusi ei saa lastele üle
kanda, sest laste immuunsüsteem on täiskasvanute omast erinev.
Alar Aab sõnas, et viimasel ajal on tehtud palju uurimusi, mille põhjal saab öelda, et laste
ülemiste hingamisteedega seotud immuunsüsteem on palju tundlikum viirusnakkuste suhtes.
Nimelt on lastel viiruseid ära tundvad retseptorid ülemistes hingamisteedes, mis on lastel
oluliselt paremini ettevalmistunud viiruse neutraliseerimiseks. On kindlaid tõendeid, et lapsed
levitavad viirust vähem kui täiskasvanud. Avaldas arvamust, et see võib olla seotud sellega, et
viirused laste puhul neutraliseeritakse kiiremini.
Kaari Saarma märkis, et COVID-19 vaktsiinide toime on raskete haiguste ja surmade
ärahoidmine, ent lastel esineb neid harva. Olemasolevad vaktsiinid ei kaitse täielikult
nakatumise ja nakkuse edasikandmise eest. Eelmiste tüvede puhul oli vaktsiinide kaitse
parem, kuid k.a juulis, kui Eestis vaktsineerimine 12- kuni 15-aastastel juba käivitati, selgus
Iisraeli andmetest, et vaktsiinide kaitse langeb märgatavalt juba nelja kuu järel. Hiljuti Rootsis
läbiviidud 1,6 miljoni osalejaga uuringus selgus, et Pfizeri vaktsiini kaitse sümptomaatilise
COVID-19 vastu oli tuvastamatu pärast seitset kuud ja AstraZeneca puhul pärast nelja kuud.
Seetõttu tuleks läbi mõelda, mis on vaktsineerimise eesmärk. Raske haiguse eest on lapsed ka
vaktsiinideta kaitstud. Vaatamata kõrgele vaktsineerituse tasemele on paljudes riikides
endiselt kõrged nakatumised. Seega, vaktsineerimine ei hoia ära ühiskonnas kõrget
nakatumist. Oma tervise kaitseks peaksid end vaktsineerima eeskätt inimesed, keda viirus
ohustab. Näiteks eakad ja riskigruppi kuuluvad inimesed, sh riskigruppi kuuluvad lapsed ja
noored.
Ta sõnas, et laste vaktsineerimise puhul on hetkel raske teha usaldusväärseid kasu ja kahju
analüüse, sest laste risk surra või saada tõsine tervisekahjustus on väga väike. Teisalt on
vaktsiinide lühiajalise kasutuse ajal ilmnenud juba tõsiseid kõrvaltoimeid ning vaktsiinide
pikaajaline mõju laste tervisele on siiani ebaselge. Pöördujate seisukoht on, et vaktsiinid
peaksid olema piisavalt uuritud ning ohutud. Tõi välja, et Ameerika Ühendriikides soovitas
Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (Centers for Disease Control and Prevention, edaspidi
CDC) vaktsineerida 12–15 aastaseid noori pärast paarikuu pikkust ohutusuuringut, kus
vaktsiini said 1100 last, lisaks kontrollgrupis olevad lapsed. Ta märkis, et nii väikse valimiga
ei ilmne ka keskmise sagedusega kõrvaltoimeid, rääkimata haruldastest kõrvaltoimetest. CDC
teatas uuringu tulemusel, et vaktsiinidest saadav kasu on suurem kui võimalikud riskid, ent
välja ei toodud andmeid, mille põhjal seda väideti. Ka Eestis hakati selle aasta juulikuus
soovitama laste vaktsineerimist, kordagi mainimata ametlike kõrvaltoimete hulgas esinenud
müokardiidi riski.
Lisaks on väga oluliseks küsimuseks, kas on põhjendatud lastele teise doosi süstimine. Iisraeli
teadlased on teatanud, et ühe doosi manustamine andis 12- kuni 15-aastastele juba 100-
protsendilise kaitse. Sealjuures Pfizer ega CDC ei soovinud välja selgitada, milline on ühe
doosi tõhusus võrreldes kahe doosiga. Just müokardiidi riski tõttu on juba mitmed riigid
otsustanud lapsi vaktsineerida vaid ühe doosiga. Ühendkuningriigi spetsialistide hinnangul on
müokardiidijuhte pärast teist vaktsiinidoosi 12–13 iga miljoni vaktsineeritud lapse kohta.
Eeldatav teise doosi kasu on samas väike, kuna hinnanguliselt hoiaks ära vaid kuus haiglaravi
vajadusega ning 0,16 intensiivravi vajadusega juhtu.
Leidis, et piisavalt ei ole põhjendatud, miks kasutada laste peal erakorralise müügiloaga
vaktsiini. Samuti on oluline teada, et paljud lapsed on haiguse juba läbi põdenud, mistõttu nad
ei vaja vaktsiini. Näiteks Ühendkuningriigis arvatakse, et ligi pooled lapsed on juba
koroonaviiruse läbi põdenud. Sealjuures näitavad mitmed uuringud ja meditsiinistatistika, et
läbipõdemine annab parema ja pikaajalisema immuunsuse kui vaktsiinid. Iisraelis läbi viidud
uuringu põhjal olid need, kellel oli läbipõdemisest möödas poolteist aastat, paremini kaitstud
kui vaktsineeritud inimesed nelja kuni seitsme kuu möödudes. Lisaks tõi välja teise uuringu
tulemused, millest selgus, et läbipõdenutel on vaktsiini tagajärjel tekkinud kõrvaltoimed
tugevamad. Seda enam ei tohiks Eestis lapsi vaktsineerida ilma eelnevalt antikehade testi läbi
viimata.
K. Saarma sõnas, et kuna koroonavaktsiinide ohutusuuringud kestavad aastani 2023, pole
üllatav, et selle aja jooksul on ilmnenud mitmeid tõsiseid kõrvaltoimeid. Mitmete
koroonavaktsiinide kasutus on seetõttu erinevates riikides peatatud. Ka erinevad uuringud on
näidanud väga vastupidiseid tulemusi kõrvalnähtude kohta. Kõige olulisem on siinjuures
mõista, et just lastel on veel pikk elu ees ning pikaaegseid mõjusid teadmata on riskantne neid
kiirustades vaktsineerida.
Alar Aab lisas, et tuleb kindlasti üle vaadata, kui suur on laste vaktsineerimise juures kahju ja
palju sellest on kasu. Rõhutas oma seisukohta, et laste puhul ei ole antud haigus nii ohtlik, et
vaktsineerimine oleks põhjendatud, väljaarvatud riskirühma kuuluvad noored.
Siret Kotka palus ekspertidel kommenteerida pöördumises toodud kümmet punkti.
Põhjus nr 1: Lastel ja noortel on SARS-CoV-2 nakatumisel enamasti kerge või
asümptomaatiline kulg. Neil on COVID-19 poolt põhjustatud surmaoht peaaegu
nullilähedane.
Irja Lutsar nõustus, et laste jaoks on COVID-19 haigus üldiselt kergem kui täiskasvanutele,
kuid esineb ka raskeid juhtumeid, sealhulgas on olnud ka üks surmajuhtum. Lastel esineb
raskeid kopsupõletikke, mille tõttu võivad nad vajada intensiivravi ning ka tänasel päeval
vajab üks noor kopsude mehhaanilist ventilatsiooni ja teisel noorel on see just lõpetatud.
Samuti kaasnevad raskema haigestumise ja intensiivraviga tihti pikaajalised mõjud, näiteks
väsimus või hingamishäired. Seega ei ole päris korrektne väita, et lastel on antud haiguse kulg
kerge. I. Lutsar märkis, et küsimusega seondub haridusvaldkond, sest juba kolmandat aastat
on laste haridustegevus tugevalt häiritud. Kõigile lastele ei sobi distantsõpe ja mitmete
huviringide tegevus on ajutiselt peatatud. Lisaks akadeemiliste teadmiste omandamisele
kannatab ka laste sotsiaalsete oskuste areng. Viitas Tallinna Lastehaigla arstidele, kelle sõnul
on väga paljudel lastel psüühilised häired ning 2020. aastal oli suitsiide rohkem kui kahel
eelneval aastal. Sealjuures on kogu maailma ja Eesti kogemused näidanud, et vaktsiinid on
lastel tõhusamad kui täiskasvanutel. Ameerika Ühendriikides ja Iisraelis läbi viidud uuringud
on näidanud, et noorte puhul hoiavad vaktsiinid hospitaliseerimisi ära umbes 93 protsendi
ulatuses. Ka nakatumisi või kergeid haigestumisi on ära hoitud ligi 90 protsendi ulatuses.
Uuringud on läbi viidud delta tüve leviku ajal ning ükski laps ei sattunud nende käigus
intensiivravisse ega esinenud ühtegi surmajuhtu. Selle põhjal võib väita, et vaktsiinid hoiavad
ühelt poolt ära rasket haigestumist ning pakuvad samal ajal võimalust elada võimalikult
tavalist elu, osaledes koolitöös ja huvihariduses.
Põhjus nr 2: Võrreldes teiste vaktsiinidega on COVID-19 vaktsiinide kasutamisel
ebatavaliselt palju kõrvaltoimeid ja surmajuhtumeid. Mõned kõrvaltoimed on noortel
sagedasemad, eriti südamelihaste põletik. Kui uuendusest võib tekkida kahju ja selle
kohta on vähe teada, tuleb ettevaatuspõhimõtte kohaselt kõigepealt vältida kahju
tekitamist. Parem olla kindel kui kahetseda.
Ott Laius sõnas, kõikide ravimite ja vaktsiinide puhul hinnatakse müügiloa andmisel kui ka
vaktsiini või ravimi kasutamise ajal kasu-riski suhet. Koroonavaktsiini puhul manustatakse
praegu aktiivselt väga palju vaktsiinidoose ning seega on juba kogunenud väga hea teadmiste
kogum. Eestis on hetkeseisuga alla 18-aastastele isikutele tehtud üle 91 000 vaktsiini ning
selle hulga pealt on saabunud 60 ravimi kõrvaltoime teatist. Nende teatiste puhul tasub meeles
pidada, et ühelt poolt ei teatata suure tõenäosusega kõikidest kõrvaltoimetest, kuid teiselt
poolt ei pruugi kõik teatised olla vaktsiinist põhjustatud, vaid juhuslikud kokkusattumused.
Ravimiameti hinnangul on saadetud teatistest võimalik tõsine kõrvaltoime seos viiel juhul.
Kõik lapsed on praeguseks paranemas või juba paranenud ning pikaajalisi probleeme ei ole
kellelgi tekkinud. Lisaks on Terviseameti andmetel vanusrühmas 5–18 esinenud 180
haiglaravijuhtu. Seega on selge, et vaktsineerimise kasu on suurem kui sellega kaasnev
võimalik risk. O. Laius märkis, et müo- ja perikardiit toodi võimalike kõrvaltoimetena välja
juba siis, kui Euroopa Ravimiamet hakkas hindama võimalikku näidustuse laiendamist 12-
kuni 15-aastastele. Müo- ja perikardiidi risk on väga väikene, on küll mõnevõrra tõusnud
mRNA vaktsiinide kasutamisel, kuid on siiski ligi neli korda väiksem kui COVID-19
läbipõdemise puhul.
Põhjus nr 3: COVID-19 vaktsiinide kohta puuduvad veel kesk- ja pikaasjalised
ohutusandmed. Laste ja noorte eeldatav eluiga on 55 kuni 80 aastat. Teadmata
kahjulikud pikaajalised mõjud on noortele palju tõsisemate tagajärgedega kui eakatele.
Triin Suvi selgitas, et mitte ükski vaktsiin ei saa Euroopas turule ilma, et ei oleks veendutud
selle efektiivsuses, ohutuses ja kvaliteedis. Ohutuseuuringutele on ka seatud oma nõuded, mis
peavad olema täidetud. Sõnas, et tingimustega müügiluba võib tekitada arusaama, et teatud
tingimused on täitmata, kuid tegelikult on teadmata vaid see osa, mis puudutab vaktsiini
tõhususe kestust. Selle kompenseerimiseks on olukord pideva jälgimise all ning kõik
võimalikud kõrvaltoimed lisatakse jooksvalt infolehte. Kliiniline uuring kestab üldjuhul kaks
aastat ning 50 või 80 aastat kestvaid uuringuid ei ole tegelikkuses olemas. Täiskasvanute
puhul hakkab peagi kaks aastat kestnud uuringud läbi saama ning nende tulemusi on mingis
osas võimalik üle kanda ka teistele vanuserühmadele.
Mis puudutab hetkel Euroopa Ravimiametis menetluses olevat taotlust vaktsineerida 5- kuni
11-aastaseid lapsi, siis vaktsineerimisdoos nimetatud sihtrühmale on väiksem kui
täiskasvanutele. Kliinilistes uuringutes on selgunud, et võimalikud kõrvaltoimed on küll teiste
vanusegruppidega sarnased, kuid kergemad. Näiteks müo- ja perikardiidi juhtumeid
uuringutes ei esinenud. Lõpetuseks kommenteeris, et nii mRNA kui ka vektorvaktsiinid on
olnud teiste haiguste jaoks kasutusel juba paarkümmend aastat ning pigem on nende puhul
vajaka jäänud efektiivsusest, mitte ei ole kaheldud nende ohutuses.
Põhjus nr 4: Vaktsineerimispoliitika põhineb eeldataval kasul, mis ületab selgelt
vaktsineerimisest tulenevate kõrvaltoimete riski. COVID-19 vaktsiinide riski ja kasu
analüüs näitab, et laste ja noorte jaoks on suur potentsiaalne risk, samas kui kasu
puudub.
Ott Laius sõnas, et võimalikke riske ja kasusid on juba eelnevalt mitme punkti all arutatud
ning midagi lisada ei ole. Võimalikud riskid on madalad ning saadav kasu on kindlasti
suurem.
Põhjus nr 5: SARS-CoV-2 levik lastelt täiskasvanutele on minimaalne ja lastega
kokkupuutuvate täiskasvanute COVID-19 suremus ei ole suurem.
Irja Lutsar märkis, et ka juba pöördumise ettekandjad mainisid, et nimetatud põhjus ei ole
päris õige seisukoht. SARS-CoV-1 puhul ei olnud lastel haigusjuhte ja seega jäi algselt mulje,
et tegemist ei ole laste seas leviva haigusega. SARS-CoV-2 puhul on aga juba teaduslikult
tõestatud, et lapsed on väga head viiruse levitajad, kuigi ise võivad haigust kergelt põdeda.
Lisaks on just asümptomaatilised või kergete haigustunnustega levitajad kõige ohtlikumad,
kuna saavad teadmatusest teiste isikutega kokku puutuda.
Põhjus nr 6: On ebaeetiline seada lapsed ja noored ohtu, et kaitsta täiskasvanuid.
Altruistlik käitumine, näiteks elundite ja vere annetamine, on vabatahtlik.
Irja Lutsar sõnas, et koroonaviirus ei ole ainuke haigus, mille puhul vaktsineeritakse ka
lapsi, et kaitsta täiskasvanuid ning eelkõige just riskigruppe nakatumise eest, samamoodi
toimitakse ka gripiviiruse puhul. Eelduseks on muidugi, et vaktsiin oleks hästi talutav ja
Ravimiameti esindaja sõnavõtust selgus, et koroonavaktsiinid seda ka on. Avaldas arvamust,
et riskigruppide haigestumise vältimiseks on eetiline vaktsineerida neid elanike rühmi, kes
haigust peamiselt levitavad.
Põhjus nr 7: Mitmed profülaktilised ravimeetodid ja COVID-19 vaktsiinid on kõrge
riskiga inimestele kättesaadavad, et nad saaksid end kaitsta.
Põhjus nr 9: Lastele ja noortele, kellel on kaasuv haigestumus, on olemas mitu
profülaktilist (ennetavat) protokolli ja tõhusat ravi.
Ott Laius kommenteeris põhjuseid 7 ja 9 koos, kuna teemad on omavahel seotud. Ühtegi
ennetavat ravi, mis aitaks ära hoida COVID-19-ga nakatumist, ei ole heaks kiidetud ehk ei ole
olemas. Ainuke COVID-19 ravim oli veel mõnda aega tagasi remdesiviir, mis oli näidustatud
kunstlikul hingamisel olevatele patsientidele. Eelmisel nädalal tuli uudis, et Euroopa
Ravimiamet soovib anda müügiloa veel kahele ravimile, mis on mõeldud patsientidele, kes
veel ei ole kunstlikul hingamisel. Üks nendest ravimitest oleks teoreetiliselt näidustatud ka
ennetava ravimina, kuid mõlemad ravimid on tugeva allergilise reaktsiooni ohu tõttu
manustatavad vaid haigla tingimustes infusiooni teel. Üks arutluse all olev suukaudne tableti
kujul ravim on molnupiraviir ja ravimi taotlus on hetkel Euroopa Ravimiametis
menetluses.nimetatud ravim ei ole mõeldud laiale sihtrühmale ega noortele, vaid eakamatele
ja riskirühmadesse kuuluvatele patsientidele.
Põhjus nr 8: Loomulik immuunsus SARS-CoV-2 nakkuse korral on laiaulatuslik ja
tugev ning tõhusam kui vaktsiinimmuunsus, eriti variantide vastu võitlemisel. Lastele ja
noortele on loomulik immuunsus turvalisem.
Irja Lutsar sõnas, et 100% ei kaitse viirusega haigestumise eest ei loomulik ega vaktsiini
poolt esile kutsutud immuunsus. Lisaks ei teata, kui kaua täpselt immuunsus kestab ning
samuti ei ole piisavalt andmeid, et teada, milline immuunsus on parim. Praeguste andmete
põhjal tekib kõige vähem läbimurde infektsioone, kui lisada läbipõdemisega tekkinud
immuunsusele üks vaktsiinidoos. Rõhutas, et kuna hetkel pole teada, millised tegurid
mõjutavad haiguse läbipõdemise raskust, on loomulik läbipõdemine väga riskantne.
Põhjus nr 10: Laste ja noorte vaktsineerimine ei karjaimmuunsuse saavutamiseks
vajalik. Pärast poolteist aastat kestnud pandeemiat on enamikul inimestel kas juba
olemasolev immuunsus teiste koroonaviiruste suhtes, nad on taastunud COVID-19-st või
on vaktsineeritud.
Irja Lutsar sõnas, et Eestis läbiviidud seireuuringute andmed näitavad, et antikehi ei ole ligi
30 protsendil täiskasvanud elanikkonnast, lapsed ei ole uuringutes osalenud. Selgitas, et
karjaimmuunsuse tase sõltub ennekõike sellest, kui mitut inimest üks nakatunu võib nakatada
ehk näitajast R0. Viiruse algse tüve puhul oli R0 väärtus 2,4– 2,5 ning sellisel juhul oleks
piisanud karjaimmuunsuse tekkimiseks 70 protsendi populatsiooni vaktsineerimisest ehk
tõenäoliselt ka ainult täiskasvanuid kaasates. Hetkel leviva delta tüve puhul on R0 kordaja 5 –
8 ehk karjaimmuunsuse saavutamiseks on vaja antikehade olemasolu umbes 85 kuni 90
protsendil populatsioonist. Kuna aga umbes 20 protsenti Eesti elanikest on alla 18-aastased, ei
ole karjaimmuunsust võimalik vaid täiskasvanuid vaktsineerides saavutada. Tõdes, et
praegune viirus ei ole esimene koroonaviirus, kuid praeguste teadmiste kohaselt ei paku
varasemalt saadud antikehad kaitset SARS-CoV-2 vastu.
Seejärel said komisjoni liikmed võimaluse küsimuste esitamiseks.
Kert Kingo avaldas arvamust, et pöördumises toodud küsimust peaks arutama avalikult, et ka
kõik lapsevanemad saaksid esitatud seisukohti ja argumente kuulata. Tõi välja I. Lutsari
kommentaaridest kõlama jäänud põhjendused, miks lapsi siiski peaks vaktsineerima.
Esimeseks argumendiks oli koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunud kolm last, kellest kaks olid
juhitaval hingamisel. Teine argument oli, et lapsed on viiruse levitajad ja nakatavad
riskirühmasid. Järgmiseks argumendiks oli karjaimmuunsuse saavutamiseks vajalik
vaktsineerituse protsent, mida ei saa saavutada vaid täiskasvanuid vaktsineerides. Viimaseks
argumendiks oli vaktsiini saanud laste kergem haigestumine. Viimase argumendi puhul tekkis
K. Kingol küsimus, millel põhineb veendumus, et ilma vaktsiini saamiseta ei oleks tulemused
samad olnud. Lisas, et lastele vaktsineerimist peale suruda on ebaeetiline, sealjuures ka
loodud olukord, kus lapsed saavad iseseisvalt, ilma vanemate nõusolekuta, otsustada ennast
vaktsineerida perearsti juures. Küsis, kas on eetiline ja lubatav kompenseerida laste
vaktsineerimisega suutmatust vaktsineerida riskirühmi.
Irja Lutsar vastas, et ei ole kunagi sundvaktsineerimist pooldanud ning leiab, et hetkel ei ole
Eestis sellega tegemist. Selgitas, et haiglas on lapsi koroonaviiruse tõttu varasemalt rohkem
olnud ning viitas oma varasemas kommentaaris hetkeolukorrale. Laste vaktsineerimisega
kaasnevad mitmed kasud, sealhulgas ka koolis käimise jätkumine. Nõustus, et teoreetiliselt
peaks esmalt ära vaktsineerima riskigrupid, kuid reaalsuses on see protsess keeruline ja
ettearvamatute tulemustega. Kommenteeris uuringut, mille põhjal leiti, et vaktsineeritud
lapsed põevad haigust kergemini. Tegemist oli Ameerika Ühendriikides läbi viidud
kontrollgrupiga uuringuga, kus võrreldi vaktsineeritud ja vaktsineerimata 12- kuni 18-
aastaseid noori. Haiglaravi vajas kokku 179 noort, kellest kuus isikut olid vaktsineeritud.
Alar Aab kommenteeris, et Rootsi ühiskonna kogemusest lähtudes on leitud, et lapsed küll
nakatuvad viirusega, kuid seda täiskasvanud vahendaja kaudu ning seega ei ole korrektne
väita, et laste hulgas viirus levib. Samas on rõhutatud, et koolikeskkonna lahti hoidmisega
peab kaasnema teatud ettevaatlikkus.
Irja Lutsar vastas, et on teada, lapsed siiski nakatavad teineteist ka.
Kert Kingo märkis, et WHO avaldas 13. oktoobril oma seisukoha, et kohustuslik
vaktsineerimine on see, kui isikule kaasnevad selle mitte teostamisel mingid piirangud koolis,
tööl või mujal. Seega toimub ka Eestis kohustuslik vaktsineerimine.
Irja Lutsar vastas, et nõustub eelkõnelejaga mõnel määral, kuna lapsed saavad käia nii koolis
kui huviringides ka negatiivse testitulemusega. Pooldab samuti, et lapsed teeksid otsuse
vaktsineerida koos lapsevanema või perekonnaga.
Kaari Saarma nõustus, et koolitöös ja huvihariduses osalemise tagamine lastele on väga
oluline. Küsimus on selles, kui suurt kasu annab laste vaktsineerimine, kuna täiskasvanute
vaktsineerimine on näidanud, et tõhusus kestab mõnel juhul vaid neli kuud. Sellisel juhul
tuleks ka laste puhul hakata tegema tõhustusdoose. Lisas, et peamine eesmärk peaks olema
haigestumise tagajärjel haiglasse sattumise ära hoidmine ning praeguste andmete põhjal on
läbipõdenuid haiglasse sattunud tunduvalt vähem. Laste puhul oleks võinud kasutada ka
antikehade analüüse, vältimaks läbipõdenute vaktsineerimist. Lisas, et ei saa ka võrrelda
vaktsineeritute ja mittevaktsineeritute haiglaravi vajadust, kuna vaktsineerimist on läbi viidud
vaid mõned kuud, kuid pandeemia ise on kestnud juba 18 kuud.
Priit Sibul soovis teada, kuidas I. Lutsar suhtub Pfizeri esitatud taotlusesse, asuda vajadusel
vaktsineerima ka alla 11-aastaseid lapsi. Sealjuures on nende läbipõdemine, nakatumine ja
haiguse kulgemine palju leebem kui täiskasvanutel. Märkis, et oma varasematest sõnavõttudes
ei ole ka I. Lutsar laste vaktsineerimise kontekstis väga entusiastlik olnud, kuid järjest enam
on sellele siiski rõhku panema hakatud.
Irja Lutsar kinnitas, et ei olnud algselt laste vaktsineerimise pooldaja, kuid tema arvamus on
viimase kuu jooksul muutunud. Kuigi tõesti laste jaoks on vaktsiinist saadav kasu väiksem, on
see nende jaoks ka väga talutav. Laste antikehade tase on küll kõrgem, kuid sellest ei saa
automaatselt järeldada, et ka nende puhul on vaktsiini efektiivsus pikemaajalisem. Mis
puudutab nooremaid lapsi, siis on osa lapsevanemaid, kes ei luba oma lapsi vaktsineerida ja
teine osa, kes seda lausa nõuavad. Märkis, et tema arvamuse kohaselt võiks siiski laste
vaktsiini ära oodata, mis on 10 korda väiksem doos, kuid saab ka aru mures lastevanematest,
kes soovivad oma lapsi võimalikult kiiresti viiruse eest vaktsiiniga kaitsta.
Ott Laius selgitas, et müügiloa näidustuse laienemine ei pane riikidele kohustusi lapsi
vaktsineerida ning iga riik saab vastavad otsused ise vastu võtta. Nõustus eelkõnelejaga, et
nooremate sihtrühmade puhul võiks siiski enne vaktsineerima asumist täpselt teada olla
võimalikud kõrvaltoimed.
Siret Kotka tänas kutsutud külalisi ning märkis, et komisjon arutab pöördumist veel vähemalt
ühel korral, et kujundada oma seisukoht. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §
15212 lõikest 1 on komisjonidel seisukoha kujundamiseks aega 6 kuud arvates pöördumise
menetlemisse võtmisest.
Komisjoni liikmed jätkasid arutelu.
Kert Kingo avaldas arvamust, et ka kollektiivset pöördumist peaks arutama edasi avalikul
istungil, sest tegemist on ühiskondlikult olulise teemaga.