Seoses haridusministri seisukohaga, et koolipered peaks ennast juba enne õppeperioodi algust vaktsineerima, on meieni jõudnud palju küsimusi nii seaduste kui ka teadusuuringute osas.
Küsimused on enamasti samad:
1. Kas on õigust vaktsineerida lapsi ilma vanemate nõusolekuta ?
ning
2. Millised on tegelikud riskid ja kõrvaltoimed laste vaktsineerimisel ?
Uurides erinevaid allikad ja rahvusvaheliste autoriteetide seisukohti võtab MTÜ Laste Tervise ja Heaolu kaitseks, tänaste teadmiste valguses seisukoha, mille osas soovime avalikku diskussiooni.
ÕIGUSLIKUD KÜSIMUSED
Põhiline küsimuse koht on see, kas alaealisel on õigus lasta ennast vaktsineerida ilma vanema teadmata või nõusolekuta.
Alaealist patsienti võib vaktsineerida üksnes tema enda nõusolekul, kui ta on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma (võlaõigusseadus, § 766 lg 4).
Kui alaealine ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma, siis on otsustusõigus tema vanematel (või muul seaduslikul esindajal).
LISAKS on immuniseerimine e. vaktsineerimine vabatahtlik, vanemaid tuleb plaanitavast vaktsineerimisest aegsasti ette teavitada ning see on lubatud lapsevanema nõusolekul
Võlaõigusseadus annab võimalusi mitmeks tõlgenduseks.
Näiteks selleks, et kui vanemad soovivad oma alaealist last vaktsineerida kovid Covid-19 vaktsiinidega, siis võib laps sellest keelduda. Samuti võib tõlgendada, et kui vanemad ei soovi, et last Covid-19 vaktsiinidega vaktsineeritakse, võib laps seda ikkagi nõuda ja tervishoiu teenuse osutaja (TTO) võib last vaktsineerida.
Samas on küsimuse põhirõhk “…kui ta on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma”.
Täna teame, et massvaktsineerimistel on paljudel juhtudel ignoreeritud immuniseerimist reguleerivat korda, mis nõuab, et vaktsineerimist kaaluvale inimesele tuleb tutvustada põhjalikult ka vaktsineerimisega kaasnevaid riske ja tutvustada kõrvaltoimeid. Meieni on jõudnud mitmed teated, ka laste vaktsineerimisest, kus riskide ja kõrvaltoimete tutvustust pole olnud kas üldse või on öeldud, et kaasneda võib vaid peavalu, süstekoha punetus ja väike palavik. See ei ole korrektne info.
Euroopa Ravimiamet on andnud Covid-19 vaktsiinidele ajutised kasutusload (mis lõppevad selle aasta detsembris) ning kuna uuringud nende vaktsiinide ohutuse osas lõpevad mitme aasta pärast (2023-2024), siis seda infot on TTO kohustatud vaktsineerimist kaaluvale täiskasvanule või ka alaealisele ütlema. Samuti tuleb ülevaade anda ka raskematest kõrvaltoimetest.
“Kui alaealine tuleb vaktsineerimisele üksi, siis peab TTO hindama tema kaalutlusvõimet. Kui alaealine on TTO hinnangul võimeline poolt ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma, võib vaktsineerimise läbi viia alaealise teavitatud nõusoleku alusel (isegi juhul, kui vanemad või seaduslik esindaja on vaktsineerimise vastu).”
Siinkohal ongi oluline peatuda küsimusel- kuidas alaealise kaalutlusvõimet hinnatakse ning mille alusel on ka lapsevanemal võimalus enne või peale vaktsineerimist selle hindamissüsteemiga tutvuda. Täna seda ei ole.
Meditsiinieetilised aspektid.
Kuna tänaseks on juba teada, et alaealisi koroonaviirus haigusena ei ohusta, alaealiste haigestumine, raske haigestumine ja suremus on statistiliselt olematu suurusega, siis on väga oluline küsimus laste õigusi prioriteediks seades
“Kas alaealised saavad vaktsiinidest kasu või kahju?”.
Kuna neid haigus ei ohusta, siis kasutegur on ilmselt väga madal. Samas on juba tänaseks laekunud tõenduspõhist infot, et vaktsiinid põhjustavad alaealistele rohkem tervisevaevusi, kui seda teeks haigus ise (nende harvadel juhtudel, kui lapsed üldse haigestuvad). Samuti on täielikult uurimata pikaajaline mõju laste ja noorte tervisele, mistõttu kujutavad Covid-19 vaktsiinid spetsiifiliselt lastele suuremat, ja kohati ka tundmatut riski, kui seda võiks olla vaktsiinist saadav kasu.
On ebaeetiline hirmutada ja survestada lapsi ennast vaktsineerima, öeldes, et sellega kaitsevad nad oma vanavanemaid. Vaktsineerimise, ja ka muude tervise toimingute puhul peab, tuginedes rahvsuvahelistele laste õiguste konventsioonidele, olema esikohal lapse kasu, lapse õigus. Laste ja noorte kaitsmise deklaratsioonis on üksikasjalikult välja toodud, millist kõrvalkahju tekitavad noortele strateegiad, mis ei põhine nende vajadustel.
Kas me oleme valmis reaalajas välja selgitama, millist lisakahju võib tekitada vaktsineerimisstrateegia, mis samuti ei põhine nende vajadustel?
Deklaratsioonis märgitakse:
„ Lapsed ja noored ei saa COVID-19 vaktsiinist kasu, sest nende risk haiguse suhtes on peaaegu olematu. Massiline vaktsineerimine ja vaktsiini katsetamine tervete laste peal on seetõttu ebaeetiline.“
Vanavanemad saavad ennast ise raske kovidi vältimiseks vaktsineerida. Pidagem silmas, et täna on ka tõenduspõhine fakt, et vaktsineeritud võivad nakkust levitada samamoodi nagu mittevaktsineeritud – ehk siis vaktsineeritud alaealine võib samamoodi nakkust vanavanemani viia. Kui vanavanem on vaktsineeritud, siis pole nakatumine enam aga probleem, olgu nakkuse viijaks vaktsineerimata või vaktsineeritud inimene.
Lahtine on ka küsimus vastutusest võimalike vaktsineerimisest tulenevate lühema – ja pikaajalisema tervisekahjustuse (ka surma) kompenseerimiseks. Mistahes massilise soovituse või survestamise eelduseks on elementaarse vastutuse süsteemi loomine.
Senikaua kui kahjustuste eest vastutab vaid laps, lapsevanem, perekond ei ole massvaktsineerimine õigustatud.
Teatavasti on enamikel arenenud riikidel vaktsiinikahjustuste kompenseerimise süsteemid, kus eraisik ei peagi üksi tõendama, kas ja mil määral saadud kahjustused on vaktsiiniga otseselt või kaudselt seotud. Näiteks Soomes on Covid-19 vaktsiinide kahjustuste kompenseerimiseks riik eraldanud kokku 300 miljonit eurot.
Kõigile ülaltoodule lisaks, ei soovita laste massvaktsineerimist praegu ka Maailma Terviseorganisatsioon.
Seega- erinevatest õiguslikest kaalutlustest lähtuvalt on MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks seisukohal, et täna ei tohiks lapsi ja alaealisi Eestis massvaktsineerida, kuna see rikuks lapse ning ka perede õigusi.
TÕENDUSPÕHISED KÜSIMUSED KOVIDVAKTSINEERIMISE RISKIDE OSAS LASTELE
Uuringutele tuginedes saab väita, et lapsi kovid ei ohusta, enamasti põevad nad haiguse läbi sümptomiteta või väga kergelt, suremus laste hulgas läheneb nullile (https://www.nature.com/articles/s41586-020-2918-0). Lisaks on CDC öelnud, et vaktsiinid annavad vaid mõningase võimaliku kaitse kergemaks haigestumiseks, võrreldes vaktsineerimata inimestega “There is some evidence that vaccination may make illness less severe for those who are vaccinated and still get sick.”
Võrreldes teiste vaktsiinidega on COVID-19 vaktsiinide kasutamisel ebatavaliselt palju kõrvaltoimeid ja surmajuhtumeid. Mõned kõrvaltoimed on noortel sagedasemad, eriti südamelihase põletik. Kui uuendusest võib tekkida kahju ja selle kohta on vähe teada, tuleb ettevaatus põhimõtte kohaselt kõigepealt vältida kahju tekitamist.
Parem olla kindel kui kahetseda.
COVID-19 vaktsiinide kohta puuduvad veel kesk- ja pikaajalised ohutusandmed. Laste ja noorte eeldatav eluiga on 55 kuni 80 aastat. Teadmata kahjulikud pikaajalised mõjud on noortele palju tõsistemate tagajärgedega kui eakatele.
SARS-CoV-2 levik lastelt täiskasvanutele on minimaalne ja lastega kokkupuutuvate täiskasvanute COVID-19 suremus ei ole suurem.
Naturaalne, läbipõdemisel saadud immuunsus SARS-CoV-2 nakkuse korral on laiaulatuslik ja tugev ning tõhusam kui vaktsiini immuunsus, eriti variantide vastu võitlemisel. Lastele ja noortele on loomulik immuunsus turvalisem.
Tänaseks on ka Eestis näha, kuidas jõudsalt suureneb ka topelt vaktsineeritud inimeste nakatumine, seega järjest lisanduvate uute tüvedega muutuvad vaktsiinid nakatumise vastu võitlemisel ebaefektiivseks. Osades riikides on vaktsineeritute osakaal juba 70% ümber nakatunutest teatud kolletest.
Kuna lapsi, tõendatult, kovid haigusena ei ohusta, siis vaid nakatumise piiramise eesmärgil alaealiseid massvaktsineerida ei ole tõenduspõhine.
Nakatumine levib ka vaktsineeritute hulgas.
Seetõttu , tuginedes arvukatele uuringutele ning statistikale nii meilt kui mujalt, toetab ka MTÜ Laste Tervise ja Heaolu kaitseks põhimõtet, et testida tuleks vaid neid inimesi, kellel on tekkinud esmased sümptomid, asuda neid kiiresti ravima ning mitte survestada ebaeetiliselt, propagandavõtetega, tõendamata andmetega ning ilma igasuguse vastutusega inimese tervise eest, ka alaealisi vaktsineerima.
Alaealiste vaktsineerimine peaks olema erand, mitte reegel ning puudutama üksnes erandlikke, teatud riskigruppi kuuluvaid juhtumeid.
Seisukoht tugineb järgmistele allikatele:
MTÜ Laste Tervise ja Heaolu kaitseks
Eesti Lapsevanemad