Mittetulundusühing Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks
- Jaanuar, 2022
Lugupeetud Eesti Perearstide Selts,
Seoses hiljuti avalikkuse ette tulnud perearst ja Covid-19 vaktsineerimise lobbist (vt. Sotsiaalministeeriumi veebilehel avaldatu) Karmen Jolleri esinemisega Rakvere kooliõpilastele mõeldud infotunnis, soovime teiepoolset selgitust, miks on Perearstide Seltsi juhatuse liige jaganud kallutatud ja eksitavat infot (muuhulgas, et vaktsiinid on täiesti ohutud ning et laps võib teha vaktsiini ka nö. vanemate seljataga jms.) lapsevanemate teadmata ja vastuolus meditsiinieetika ning immuniseerimise korraldusele kehtivate nõuetega.
Karmen Jolleri esinemine lastele suunatud infotunnis oli otseselt vaktsineerimise reklaamimine, ei antud erapooletut infot vaktsineerimisest, kus oleks käsitletud nii kasusid kui ka riske.
Milliseid parendusi ja tegevusi võtab Eesti Perearstide Selts ette, et vältida tulevikus sarnaseid kallutatud infotunde? Milliseid koolitusi planeeritakse perearstidele, kaasa arvatud juhatuse liikmetele, kus käsitletakse Eestis kehtivat immuniseerimise regulatsiooni ning informeeritakse perearste nende kohustusest informeerida ka võimalikest vaktsineerimise riskidest, kaasa arvatud rasketest kõrvaltoimetest (vastavuses Euroopa Ravimiameti tingimusliku müügiloa dokumendis välja toodud nõuetele).
Toome alljärgnevalt välja väited ja seisukohad, mida Karmen Joller jagas Infotunnis koolilastele Rakveres, ning millele põhineb meie käesolev pöördumine.
Väide (tsitaat): Kõige suurem nakatumus on eelkõige inimestel kellel ei ole vaktsiin tehtud (minut 6:00 – 6:09)
Tänased Terviseameti kogutud andmed näitavad vastupidist, et vaktsineeritute hulgas on nakatumise protsent kõrgem.
Väide (tsitaat): “Vaktsiinid ei ole ohtlikud, nad lihtsalt ei ole ohtlikud ja ma ei ole aru saanud miks üldse sellist … vaktsiinidele külge pannakse, et suvaline valuvaigisti või kõrvarohi või misiganes apteegist käsimüügist ostame on rohkem kõrvaltoimetega, vaktsiinidel praktiliselt puuduvad kõrvaltoimed.” (minut 7:55 – 8:40) (minut 18:55 – 19:10)
Selline väide on eksitav ning reaalsusega vastuolus. Esiteks, me ei tea mismoodi täpselt uudsed mRNA vaktsiinid inimese kehas käituvad, ka vaktsiinitootjad ning Euroopa Ravimiamet on öelnud, et kõiki võimalikke kõrvaltoimeid pole veel teada, neid alles uuritakse. Teiseks, on tunnistanud ka Ravimiameti esindaja, et kõrvaltoimete teatistena jõuab Ravimiametisse vaid väike osa reaalselt asetleidvatest kõrvaltoimetest, täna on raskete kõrvaltoimete juhtumite osas avaldatud infot ka massimeedias. Seega antud väide ei saa olla resoluutne. Meditsiinis ei saa kunagi öelda, et risk pole võimalik. Isegi kus pole nö võimalik valesti minna võib ikka minna, seda teab iga arst, eriti praeguses uues situatsioonis. Samuti on meil juba piisavalt infot tõsiste kõrvaltoimete osas nagu näiteks südamelihase põletik. Lisaks, ei informeeritud õpilasi ka sellest, et neid raske COVID-19 sisuliselt ei ohusta (suurendades selle väljaütlemiseta laste niigi kõrget hirmufooni), teadusuuringute andmetel on laste ja noorte raske kovidi risk statistiliselt olematu.
Väide (tsitaat): Vaktsiin on selline hästi looduslik toode tegelikult (minut 12:17 – 12:21)
Vaktsiin ei ole kindlasti looduslik toode, kuna isegi nö. klassikalised vaktsiinid sisaldavad erinevad abi- ja lisaaineid. Uudsed mRNA tehnoloogial põhinevad vaktsiinid ei kuulu isegi tava-vaktsiinide definitsiooni alla. Lisaks on mRNA tehnoloogia kunstlik, looduses mitteesinev tehnoloogia. Seega on väga eksitav öelda lastele, et vaktsiin on looduslik toode!
Väide: „Kui inimene on COVIDi läbipõdenud ei ole oluline kas teha 1-5 doosi vaktsiini“ (minut 17:15 – 17:25)
On väga oluline kui palju doose teha: peale 1.doosi tõuseb juba märgatavalt kõrvaltoimete risk võrreldes viirus naiivsete isikutega, seda on mitmes uuringus näidatud. Paljude uuringute alusel ei vajaks läbipõdenu üldse vaktsiini, kuid seda täna poliitiline üldsus ei tunnista. Eriti on näidatud, et mida rohkem doose seda suurem terviserisk, seda on ametlikult välja öeldud nii WHOs, USAs kui Euroopa Ravimiameti poolt. Perearst Karmen Joller on sellega õpilastele edastanud mitte-teaduspõhist ning otseselt neid kahjustada võivat väidet.
Infotunnis kõlavad läbivalt väited, mis oleksid kohased vaid nö. klassikaliste vaktsiinide korral.
Dr. Joller unustab, et me täna räägime uuel tehnoloogial baseeruvast „vaktsiinist“, mida pole varem inimestel kasutatud ja mille uuringud eriti lastel on olnud väga vähesed (1000 last osales uuringus, mille alusel anti massvaktsineerimise luba ja soovitus, see ei ole piisav). Teadlased, ka vaktsiinitootja esindaja ise erinevatest avalikes esinemistes on nimetanud praeguseid kovidvaktsiine ühemõtteliselt geeniteraapiaks. Lisaks, WHO ja UNICEF soovitavad oma ühispöördumisest vaid üle 12 aastaste RISKILASTE vaktsineerimist, mitte kõikide laste massvaktsineerimist.
Väide: mRNA vaktsiine on jälgitud ja uuritud piisavalt pikalt – 1,5a (minut 18:00 – 18:15)
Eksperdid on öelnud korduvalt, et uurimisperiood peaks olema oluliselt pikem (3-10a).
Väide: Vaktsiinide kasutamisel peab olema kasu suurem kui kahju ja et kui vaktsiinil pole efekti, siis see on ka kõrvaltoime. Mõlemad nii efekt kui kasu>kahju on küsitavad lastel ja noorukitel, seega ei saa me rääkida absoluutsest näidustusest COVID mitteriskigruppidel. Paljud rahvusvahelise tasemega teadlased on juba uuringutele tuginedes välja toodud, et lastele ja noortele on massvaktsineerimisest rohkem kahju kui kasu.
Väide: osa arste ja teadlasi valetavad. Selline väide on lubamatu solvang kolleegide suhtes. Selline käitumine ei ole eetiline. Tänaste andmete juures ei saa sellist väidet kasutada kuna andmeid on vasturääkivad ja eriarvamused ongi normaalsus antud olukorras, kus küsimusi on rohkem kui vastuseid. Riiklik õppekava sätestab, et koolis tuleb õppida ka kriitilist mõtlemist, mis on erinevates olukordades erinevate, ka vastuolus olevate seisukohtade aktsepteerimine, kuhu kuuluvad avatud arutlemine, debateerimine jms. Kolleegide avalik halvustamine, valetamises süüdistamine on vastuolus ka arstieetikaga.
Väide: Lapsed peavad ennast kasvõi teiste pärast vaktsineerima, ja et kõik mis pakutakse tuleb vastu võtta. See ei ole lapse aspektist õige panna laps vastutama teiste eest. Seda ütlevad ka lastekaitseorganisatsioonid. Lapsi puudutavates tegevustes ja otsustes tuleb esikohale seada ainult ja eranditult lapse huvid. Antud väide on sügavalt ebaeetiline ka selles kategoorias, et me ei tohi asetada lapse õlgadele süüd kas oma vanavanemate haigestumise või ühiskonnas nakatumise esinemise eest. Lisaks- on see ka ebateadusele tuginev, kuna teame, et tänaseks levitavad vaktsineeritud samamoodi nakkust nagu ka mittevaktsineeritud. Kindlasti mitte ei tohi laps vastu võtta kõike seda mida pakutakse, vaid vastupidi- lapsed peavad arendama endas kriitilist mõtlemist, et mitte vastu võtta kõike mida pakutakse. Siinkohal võib tuua kas “kommionu” näite või allutamise vastutustundetutele kommertsreklaamidele.
Väide: Vanemaid pole vaja kuulata, lapse keha kuulub talle. Selline laste mõjutamine ning laste ja perede privaatsfääri tungimine ei ole aktsepteeritav. Esiteks, on lapse heaolu ning tervise eest vastutavad eelkõige lapsevanemad. Seda ka võimaliku haiguse või ka vaktsiinist tekkinud (raske) kõrvalmõju korral. Lastele jagatav info vaktsiinide võimalike riskide kohta on juba kõnesoleva infotunni valguses kallutatud ja eksitav. Paljud lapsed ei mõista lõpuni ka mRNA tehnoloogiat, tingimusliku müügiloa olemus või isegi vaktsiinitootjatele täna mitte-teadaolevate võimalike kõrvaltoimete ulatust. On lubamatu allutada lapsi sisuliselt ühekülgsele vaktsiinipropagandale, ning jätta võimalikud riskid ja kahjud ainult lapse enda ja tema perekonna kanda. Lisaks tuleks juhtida tähelepanu- et kui dr. Jolleri seisukoht on see, et inimese keha kuulub talle- miks on seesama Perearstide Seltsi juhatuse liige toetanud sunniviisilist vaktsineerimist?
Lõpuväide: Päris lollid arstid ikka pole, seega peab hoolikalt valima keda kuulata. Selline ütlus võib lastele jätta kahetise mulje, lastel puuduv kompetents ja võimekus eristada erinevat professionaalsuse taset, ometi antakse sellise väitega lapsele usaldamatust ja hirmu sisenev signaal.
Juba ülaltoodud küsimuste ja seisukohtade kokkuvõtteks, ootame Eesti Perearstide Seltsi juhatuselt selgitust ning vastust, milliseid samme rakendatakse selliste olukordade ärahoidmiseks.
Lisame ka, et meie pöördumine on avalik ning soovime suure avaliku huvi tõttu sellele ka avalikustamisele kuuluvat vastust.
Lugupidamisega,
Katrin Pantsosnik
MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks